Kõik uudised

Preemiad Pelgulinna riigigümnaasiumile ja Uus-Veerenni pargile

Reedel, 8. detsembril jagati pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati Eesti parimaid arhitektuuritegusid ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali arhitektuuripreemia pälvis Merko ehitatud Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium. Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut toetavat keskkonda. Koolimajas on puidust koguni 85% kandekonstruktsioonist.

Avaliku hoonena näitab Pelgulinna riigigümnaasium eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte kasutama puitu mastaapsete hoonete juures. Uus kool loob suurepärased tingimused õpilastele ja õpetajatele ning heas mõttes iseseisva arhitektuurse kvaliteedi, mille mõjus arhitektoonika kujundab ka ümbritsevat ala.

Hoone arhitektuuri on loonud Arhitekt Must, sisearhitektuuri büroo Pink ja maastikuarhitektuuri Kino maastikuarhitektid. Vaata Pelgulinna riigigümnaasiumi lugu SIIT.

Foto: Tiit Veermäe

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis aastapreemia Merko arendatud ja ehitatud Uus-Veerenni elukvartali avalikule pargialale. Kino maastikuarhitektide lahendust, kus vana lammutamisel saadud materjale kasutatakse uue loomisel, ei peeta Eestis veel normiks, pigem on see erandjuht. Sageli ei ole asjade väljavahetamine uute vastu seotud mitte nende halva seisukorraga, vaid laiemalt aktsepteeritud mõtteviisiga, et uus tähendab alati paremat. Paljudel juhtudel võib see olla kvaliteedi mõttes hoopis vastupidi.

Uus-Veerenni pargi alal lõhuti seal aastakümneid seisnud vana vundamendiplaat servadest väiksemaks, betoonitükid külvati lastele turnimiseks kuhja ning tekkiv ruum liitus äratuntava mänguväljakuga, kus asuvad kiiged ja turnikas. Mujal muundus kunagise vineerivabriku laoplatsi asfalt sisselõigete abil puhke- ja mänguruumiks. Krundi servas said asfaldi ja aia vundamendi vahelt välja kasvavad isetekkelised puud ja põõsad samasuguse hoole osaks.

Olemasoleva materjaliga mängimisel oli Uus-Veerennis ühtlasi ka teine tagamõte. Vana, muinsusväärtuseta, kore ja väsimusmärkidega juhuslik materjal peaks ideaalis mõjuma uude majja ja uude kvartalisse kolinuile vabastavalt – siledaks tooteks kujundatud korterist väljaspool on võimalik leida sundimatu keskkond, mis viib mõtted olmelt igavikulisele ja poeetilisele.

Lisaks Kino maastikuarhitektidele oli Merkole Uus-Veerenni pargi loomisel abiks büroo Velvet. Vaata Uus-Veerenni pargi lugu SIIT.

Foto: Tiit Veermäe