Oleme olnud teerajajaks mitmete uute ehitustehnoloogiate ja -materjalide kasutamisel Eestis.

KUMU Kunstimuuseumi esmakordsusest ja unikaalsusest lähtuvalt tuli meil kasutada erilahendusi ruumide sisekliima-, turva- ja valvesüsteemidele, et tagada kultuuriväärtuste säilimine. Muuseumihoone rajamine 24 meetrisesse paejärsakusse tehtud poolkaarjasse süvendisse tõi endaga kaasa ainulaadse vajaduse meie ehituspraktikas - arvestada tõsise kiirgusohuga nii projekteerimisel, ehitamisel kui ka hilisemas ekspluatatsioonis. Lahtilõigatud paekivikihistute all lasuva diktüoneemakilda paljandi (kivistunud ja orgaanilise ainega segunenud savi) ja kuni 0,5 m paksuse muuseumiseina vahele jääv vertikaalne 12-15 m kõrgune koridor töötab lisaks drenaaživete kogumisele ka radooni kogumise kanalina ja on ventileeritav, nagu on ventileeritavad ka kõik hoone ülejäänud ruumid. Projekteeritud ja teostatud raudbetoonkonstruktsioonide paksus tagab muuseumi töötajate ja külastajate ohutuse.

Eksklusiivses Tornimäe kõrghoone-elamutornis tuli kõrguses töötajate turvalisuse tagamiseks ja betoonitööde efektiivsemaks teostamiseks kasutada esmakordselt kogu hoone perimeetri vastu paigaldatud tuuleseina, mis kujutas endast kombineeritud karkassile kinnitatud 2,5 korruse kõrgust laineplekist suletud seina, mida sai vahelagede servadele kinnitades koos ehituse edenemisega ülesse tõsta. Süsteem sisaldas veel vahelagede külge kinnitatavaid materjalide vastuvõtulavasid ja piirestatud treppi tuuleseina sisesele tööfrondile pääsemiseks.
Uuendusena kasutati ka vertikaalset, hoonesisest ja vahelülidega üle 100 meetriseks pikendatud toruliini betooni transportimiseks korruste vahelagede tööfrontidele, mille tööorganiks oli liini alumise otsa külge ühendatud betoonipump.

Tallink Spa & Conference Hotellis on kasutatud uudset trükitud merelainete mustriga klaasfassaadi, konsoolrõdusid, kumerate klaasidega liftišahtisid, uudseid valgustuse lahendusi - LED valgustid seintel, põrandatel ja seinapaneelides.

Insenerehitustest tuleks tõsta esile Puurmani liiklussõlme ehitamise käigus rajatud raudbetoonist kaarsilda üle Pedja jõe. Kaare ava pikkuseks on 48 meetrit ja silla kogu pikkuseks koos kaldasammaste konstruktsiooniga 90 meetrit. Sõidutee laiusgabariit sillal on 12 m ning silla keskel on sõidutee kõrgus jõe veepinnast ca 10 m. Ehituse keerulisemaks kohaks oli kandvate kaarte betoneerimine, eelnevalt kogu jõe laiuses püstitatud kaarraketisele, mis rajati jõe põhja toetuvale, kuid veepinna kohale tõstetud raudbetoonpaneelidest abisillale.

Samuti on unikaalne Smuuli tee pikenduse ehitusel rajatud viadukt, kus kasutasime uudset tehnoloogilist lahendust. 370 m pikkune raud- ja pingebetoonkonstruktsioonis viadukt koosneb kolmest osast: esimene osa on 120 m pikkune kolmeavaline talasild, keskel on 170 pikkune vantsild ja teine osa taas 80 m pikkune kaheavaline talasild. Talasildade 40 m pikkused pingebetoontalad valati kohapeal sellises tsoonis, et kahe kraanaga tõstmisel oli tala paigalduseks vaja ühte tõstet. Vantsilla raudbetoon püloonidest talasildade poole jäävad 42 m osad valati maast toetatud raketisega. Üle raudteede kulgev 85 m avaga osa valati edasitõstetava rippraketisega 7,6 meetri pikkuste etappide kaupa püloonide poolt keskele kokku. Rippraketist kandsid kaks terasfermi, mis olid ankurdatud eelmise valuosa külge, kusjuures järgmise osa raketis ja selle kandjad paigaldati alles peale eelmise osa betooni kivinemist ja järelpingetrosside pingutamist.